Kes on süüdi pakendikatastroofis, mis praegu Eestis toimub?

– Prügikäitlejad, et põletatakse pakendeid taaskäitluse asemel
– Regulatsioonid, mis on keelanud jäätmete ladustamise
– Tarbijad, kuna nad ei oska prügi sorteerida
– Kaupade tootjad, kes ei oska oma tooteid keskkonnasõbralikult pakendada?

Kui regulatsioone ja tarbijate harjumusi me trükikojana muuta ei saa, siis seda, millised pakendid meie tootmisest välja lähevad, saame me mõjutada küll. Vaatamegi ausalt endale otsa ja tunnistame, et siiani on pakendi esteetiline välimus, hind ja praktilisus olnud faktorid, mille põhjal klientidele soovitusi anname.

Selleks, et  seda muuta ja aidata ka oma klientidel keskkonnasõbralikumaid valikuid teha, vestlesime Keskkonnaministeeriumi spetsialisti Kaupo Heinma ja TVO juhi Kristiina Dreimanniga. Uurisime neilt kriteeriume, millele paber- ja kartongpakend peaks vastama, selleks et seda saaks ümber töödelda.

Hoolimata sellest kui pühendunud keskkonnasõber olla, on pakendite puhul kõige olulisem see, et see täidaks eesmärki. Toidupakend kaitseb toitu välismõjude ja vahest ka riknemise eest, transpordipakend peab olema piisavalt tugev, et vastu pidada terve teekond kliendini. Seega tuleb silmas pidada, et õhem paber on küll keskkonnasõbralikum kui plastik, aga kui pakend laguneb enne tarbijani jõudmist või laseb toidukaubal rikneda, siis tuleb eelistada materjali, mis on vastupidavam. Purunenud kaubal ja halvaks läinud toidul, mis ära visatakse, on ka oluline jälg keskkonnale.

Toodete puhul, mis otseselt ei vaja pakendamiseks plastikut, võiks mõelda paber- või kartongpakendisse pakendamise peale. Tootmisele kuluvate resursside seisukohalt võivad plastikpakendid suurte koguste puhul olla isegi madalama CO2 emissiooniga, aga oluline on vaadata ka seda, mis nendest pakenditest peale kasutamist saab. Paberi ja kartongi ümbertöötlemine on lihtne ja toimiv protsess enamikes kohtades üle maailma. Plastiku puhul on ümbertöötlemine võimalik ja teostatav, aga kahjuks materjalide rohkuse, ebapiisava märgistuse ja tarbijate harjumuste tõttu keerulisem.

Ka paber- ja kartongpakendite puhul on aspekte, mis muudavad nende ringlusessevõtu keeruliseks või isegi võimatuks. Näiteks laminaat, õhuke polümeerkile paberi pinnal takistab paberi ümbertöötlemisel masinate efektiivset tööd. Samas loob lamineerimine võimaluse muuta paber või kartong veekindlamaks, toidusõbralikuks või lihtsalt tugevamaks. Kui pakendit veekindlaks või toidusõbralikuks muuta ei ole vaja, siis oleks tervitatav lamineerimise asemel efetkse välimuse jaoks kasutada mõnda muud järeltöötlust – näiteks lakki või surutrükki. Lisaks lamineeritud pakenditele, ei saa ümbertöödelda ka kileakendega pakendeid. Seetõttu soovitame kileakent vältida või trükkida pakendile juhised, mis juhendavad tarbijat kileaken enne äraviskamist eemaldama.

Keskkonnasõbraliku pakendi puhul on väga oluline faktor ka ta eluiga. Pakend, mida saab mitu korda kasutada, on väiksemaks koormaks keskkonnale. Heaks näiteks on e-kaubanduse pakend, mida saab kasutada ka toodete tagastamiseks või tootepakend, mida saab kasutada ka toote hoiustamiseks. Kui pakendi mitmekordne kasutamine ei ole teostatav, tuleks mõelda, kas pakendile annaks mingi teise funktsiooni luua. Näiteks suur mööblikast, millest saab meisterdada mängumaja või advendikalender, mille sisse on trükitud värvitav pilt. Suure tõenäosusega hindavad loovat lähenemist kõrgelt ka tarbijad.

Keskkonnasõbralike pakendite tootmine algab ideest ja mõttetööst- mis on selle pakendi puhul oluline ja kuidas pikendada pakendi eluiga. Seejärel saab vastavalt etteseatud kriteeriumidele valida võimalikult keskkonnasõbraliku materjali ja järeltöötluse. Ära ei tohiks unustada ka pakendile trükitavaid juhised, mis aitavad tarbijal see pakend peale kasutamist õigesse prügikasti panna.

Selleks, et sõnad ei jääks ainult sõnadeks, vaid saaksid ka tegudeks, aitab K Print sel suvel TASUTA analüüsida soovijate pakendite keskkonnasõbralikkust ja vajadusel välja töötada paremad lahendused.

Üheskoos paremate pakenditeni!